Refleksoloogia põhineb holistilisel mõttemallil, et osa peegeldab tervikut, näiteks jalalaba, kõrvalest või käelaba omavad terviklikku tsoonide peegeldussüsteemi kogu keha organitest. Neid peegeldustsoone mõjutades stimuleeritakse, aktiveeritakse või rahustatakse vastavat elundit või siis keha toimingut.
Refleksipiirkondade stimuleerimine ja valuaisting vallandab kudedes bioelektri, mis ajju jõudes saadab vastuseks kas lõdvestumis- või pinguldamissignaali, mis omakorda ummistuseni jõudes vallandavad kehas biokeemilise reaktsiooni. Selle tulemusel läheb blokeerunud energia liikvele ja keha saab normaalselt toimima hakata.
Valutavad või kehvasti toimivad elundkonnad ja kehapinnal olevad sünnimärgid, tüükad, täpid ja laigud on sügaval peidus olevate elundite energiahäire sõnumid. See on keel, mille abil keha räägib enda elustiilist, harjumustest ja paljust muust, millest sõltub füüsilise keha tervis ja eluiga. Sageli ei oska inimene oma keha märke lugeda ja õigel ajal reageerida. Refleksoloogia on teadus, mis on kaua analüüsinud seda keelt, mida keha tahab meile oma märkide kaudu rääkida.
Refleksoloogia seanss algab sellega, et refleksoloog analüüsib ja kaardistab organismi seisundi. Seejärel kirjutab üles kliendi teraapiavajadused ja ravi eesmärgid, kodused ülesanded ning juhendab teraapiast tulenevate reaktsioonide jälgimist ja tähele panemist.
Refleksoloog ei anna ametlikku meditsiinilist diagnoosi, kuid kui mõni organ tundub väga haige olevat, soovitab ta kliendil pöörduda eriarsti poole.
Refleksoloogia seansi pikkus on täiskasvanule 45 min – 1 tund, lastele vähem aega. Teraapia sagedus sõltub probleemist ning kliendi seisundist. Tavaliselt toimub seanss 1 kord nädalas. Akuutsel juhul on soovitav tihedamalt kohtuda. Kroonilise haiguse puhul kohtutakse harvem ja pikema aja vältel. Üldine reegel on, et mida pikem on haiguste tekkimise ja teraapia alustamise vahe, seda rohkem tuleb varuda aega ja kannatust püsivate heade tulemuste saavutamiseks. Iga inimese puhul on see erinev, kuid esmase kuuri pikkus on tavaliselt 7-8 seanssi.
Refleksoloogia mõju:
• Aktiviseerib vere- ja lümfiringvoolu, mille tulemusel jääkainetest vabanemine rakus kiireneb ja kudede hapniku- ja verevarustus aktiviseerub
• Eemaldab blokeeringud energiakanalitest
• Leevendab stressi, mis põhjustab enamuse haigustest
• Leevendab pea-, kukla-, kaela- ja seljavalu
• Leevendab ainevahetus- ja seedimisprobleeme
• Leevendab hingamisteede haigusi ja allergiat
• Leevendab närvidest ja vereringeprobleemidest tekkinud hädasid
• Vabastab keha enda loomulikke valuvaigisteid
• Stimuleerib immuunsüsteemi
• Toetab ja kiirendab hormonaalsete häirete korral taastumist (menopausi häired, viljatus jne)
Peale seanssi:
joo palju vett! Seda on vaja selleks, et aidata kehal peale ravi mürkidest puhastuda. Ära joo kohvi ega musta teed.
Puhka! Kui sa askeldad palju ja teed pingutust nõudvaid harjutusi, siis sa ei lase kehal teraapiast täit kasu saada.
Peale seanssi ilmneda võivad nähud:
Higistamine (eriti käed ja jalad)
Külmatunne
Erilised värinad üle kogu keha või teatud piirkonnas
Peavalu
Suurenenud urineerimis- ja roojamisvajadus
Nahavaevused
Vajadus rohkem magada
Vajadus rohkem juua
Ajutine isu kaotus või suurenemine
Hingamisteedel suureneb lima eritus
Emotsionaalne vabanemine – naer ja nutt
Vana ja unustatud vaevuse ajutine aktiviseerimine, mis kaob paari päeva pärast
NB! Sümptomid viitavad sellele, et keha on hakanud tervenemise nimel tööle.
Natuke refleksoloogia ajaloost :
Refleksoloogia ajalugu on pikk ning viiteid erinevate survel ja massaažil põhinevatest iidsetest teraapiaviisidest on teada kõikjalt maailmast. On leitud tõendeid refleksoloogiast 5000 aastat vanades Egiptuse papüürustes aga ka Lõuna-Ameerika, Aafrika ja India ning ka põhjapoolkera rahvaste ajalookirjutistes. Ka Põhjamaade rahvaravis kasutatud meetodid sisaldavad samatüübilisi tervendamisviise, millest tänapäeva refleksoloogia ehk kogu keha tsooniteraapia on alguse saanud.
Tänapäeva refleksoloogia sai alguse 1920-ndatel aastatel Ameerikas. Arstid William Fizgerald ja Edward Browes arendasid välja teraapia viisi, kus inimese keha jagati pikuti kulgevateks tsoonideks. Eriti huvitas neid valu ja sellega seotud peegeldused ehk refleksid.
Ravi, milles hakati kasutama nendel liinidel olevaid põhipunkte, hakati kutsuma tsooniteraapiaks. Hiljem hakati Euroopas seda teraapiat nimetama refleksoloogiaks, ehk peegeldusraviks. Teatud piirkodades kasutatakse aga endiselt sõna tsooniteraapia.
Teksti autor on Julia Rootsi.